Õpetaja, õpetaja,
kuidas sa ei väsi?
Ikka sinu abi vajab
mõni väike käsi.
Silmanurgas naerukiired,
pähe poetub halli …
Alailma on sul kiire,
iga hetk on kallis.
Vaade üle klassi rändab –
ei tea, kes siin kes on?
Pikapeale vigurvändast
saada võib professor.
Iga sinu õpilane
hellust kaasa viies,
sinu südamele paneb
mõttes hindeks viie. /Leelo Tungal/
